INIMMÕJU
  
Kuidas on muutunud stratosfääri osoonikiht 20 aasta jooksul?

Osoon, keemiliselt O3, tekib atmosfääris hapniku (O2) reageerimisel hapniku radikaaliga O. Väikestes kogustes leidub osooni kõikjal atmosfääris. Stratosfääris maapinnast kõrgemal tekib atomaarne hapnik ehk hapniku radikaal päikesekiirguse toimel hapnikumolekuli lagunemisel. Seal ei ole ultraviolettkiirguse lühemad lainepikkused atmosfääris neeldunud ja osooni teke on intensiivsem. Sealne osoonikiht asub 15 - 50 km kõrgusel; suurim osoonikogus on 20 - 25 km kõrgusel maapinnast. Osoon neelab tugevalt alla 290 nm lainepikkusega ultraviolettkiirgust. See kiht kaitseb maapinnal kõike elusat ultraviolettkiirte kahjuliku toime eest. Stratosfääri osoonikiht on osooni keemilise aktiivsuse tõttu väga kergesti kahjustatav. Mõned lisandid, OH radikaal, lämmastikoksiidid, halogeenühendid toimivad katalüsaatoritena. Sel juhul taandub osoon tavaliseks hapnikuks O2 ja katalüsaator jätkab endisel kujul reaktsiooni algatamist. üheks süüdlasesks osooni vähenemisel stratosfääris on freoonid, mida kasutatakse külmutusseadmete jahutusvedelikuna ja kosmeetikas aerosoolide pihustamisainena. Madalama osoonihulgaga piirkondi stratosfääris on hakatud nimetama osooniaukudeks. Selle alla jäävale maapinnale langeb rohkem lühilainelist ultraviolettkiirgust. See võib inimestel suurendada nahavähi ja silmakahjustuste ohtu.
Osoonihulka õhus määratakse mitmete erinevate füüsikaliste ja keemiliste meetoditega. Seda suurust saab esitada eri atmosfäärikihtide jaoks erineval viisil - maapinnalähedast osoonihulka õhus väljendatakse ühikutes ppb või mg/m3. Stratosfääri osoonitase on toodud Dobsoni ühikutes või kõrvalekaldumisega pikaajalisest keskmisest protsentides.
Täiendavaks lugemiseks http://ael.physic.ut.ee/globe/ vasakpoolses menüüs "Õppematerjalid", teema "Ülevaade atmosfääri globaalprobleemidest" (Kalju Eerme). Vaata ka http://www.ilm.ee menüüst UV-indeksit ja teoreetilist lugemist, samuti http://www.aai.ee/%7Erutt/uvb/osoon.html.

Praktiline ülesanne:

Loe läbi UV kaitsekreemi kasutusjuhend. Mida tähendab kaitsefaktor?
Ava võrgulehekülg (kui vaja, küsi abi õpetajalt): http://toms.gsfc.nasa.gov - menüüst vasakus servas vali "Multimedia", siis "The ozone hole from 1979 - 1997" ja siis "Northern ozone from 1979 - 1998." Vaata, kuidas osooniauk on kirjeldatud ja esitatud.

Hüpotees:

Kõige suuremaks on osooniauk viimase 20 aasta jooksul kasvanud
1) Aafrika 2) Lõuna- Ameerika 3) Euroopa 4) Antarktika kohal.
Seleta miks:

Detailne ülesanne:

Leia Internetist lehekülg http://toms.gsfc.nasa.gov - menüüst vasakul vali "Multimedia", siis "The ozone hole from 1979 - 1997" ja siis "Northern ozone from 1979 - 1998"
Vaata antud aastate osooniaukude kaarte.
Pane tähele: millal tekkis kõige suurem osooniauk, kuidas muutus selle suurus. Kuidas on muutunud stratosfääri osoonihulk viimaste aastate jooksul. Vaata, kuidas on esitatud osooniaugu suurus.

Tulemus:

Kirjalik vastus , Internetist saadud osooniaugu pilt.

Kokkuvõte:

Hüpoteesi kinnitus/ümberlükkamine

Lisaülesanded:

Ülesanne 2: Püüa seletada, millest sõltub osooniaugu olemasolu antud piirkonnas (mõtle peamiselt meteoroloogiliste tegurite peale).
Ülesanne 3 (kodutöö): Vaata televisioonist ilmaennustust, kas seal ennustatakse stratosfääri osooni seisundit.