PLANEET MAA
  
Maapinna peegeldusvõime ehk albeedo

Kust saab loodus eluks vajaliku energia?

Kui vulkaanid, tuumareaktsioonid ja kütuste põletamine inimeste poolt kõrvale jätta, siis kogu energia mis meie planeedil kasutada on, pärineb lähimalt tähelt Päikeselt. Tegelikult on ka kütustes (n. turvas, nafta) ja toiduainetes (n. suhkur, tärklis) talletunud energia pärit Päikeselt.

Energia jõuab Päikeselt läbi tühjuse meieni kiirgusena. Tegemist on elektromagnetlainetega, mis sõltuvalt lainepikkusest jagunevad soojus-, valgus-, ultraviolett- ja röntgenkiirguseks. Tänu atmosfääri kaitsele peetakse suurem osa elusorganismidele kahjulikust kiirgusest kinni ning maapinnale jõuab päikesekiirgusest peamiselt vaid soojus ja valgus.

Miks ei soojenda päike kõiki pindu ühtemoodi?




Miks sulab määrdunud lumi puhtast kiiremini?

Mõõtmised näitavad, et igale päikese poolt valgustatud maapinna ruutmeetrile langeb sekundis keskmiselt kuni 300 J energiat. Sellele vaatamata ei sula lumi mägedes ka suvekuudel, ehkki seesama Päike kütab musta asfaldi tulikuumaks. Põhjusi, miks päikesekiirgus erinevaid pindu erinevalt soojendab, on kaks. Mõlemad tulenevad pinnast, millele kiirgus langeb. Esiteks soojeneb pind vähe, kui tegemist on ainega, mis annab saadud energia hea soojusjuhtivuse tõttu kiiresti sügavamatesse kihtidesse edasi (veekogud, niiske pinnas). Teiseks soojenemist mõjutavaks teguriks on pinna (peegeldumisvõime ehk albeedo). Kui enamus Päikeselt tulevast kiirgusest kosmosesse tagasi peegeldub, soojeneb maapind vähem.










Kas jääaeg võib tagasi tulla?


Lääne-Eesti saared
Albeedo mängib suurt rolli maakera soojustasakaalus Kui mingil põhjusel (näiteks vulkaanilise tuha õhkupaiskumine) peaks Maapinnani jõudva päikesekiirguse hulk vähenema, siis laienevad jahtumise tõttu lumega kaetud alad ning Maa peegeldab rohkem kiirgust tagasi. Selline albeedo kasv vähendab Maale jääva energia hulka veelgi ning kogu planeet võib jahtuda sedavõrd, et algab järjekordne jääaeg.

Millest sõltub albeedo?

Albeedo sõltub eelkõige pinna materjalist. Enamus looduslikke pindu peegeldavad tagasi 10-30% pealelangevast energiast. Vesi on erandiks -- lumi ja jää peegeldavad väga hästi, veekogud aga peaaegu mitte üldse. Maapinna albeedot saab mõõta satelliitide abil ja saadud informatsioon annab pinnakatte kohta palju väärtuslikku teavet.