ANDMEANALÜÜS
  
Üks kartul, teine kartul...

Keskmise suurusega kartul katab ligikaudu poole täiskasvanu päevasest C-vitamiini vajadusest.

Inimtoiduna on kartul nn. teine leib: suure tärklisesisalduse tõttu on ta mitmekülgsete kulinaarsete omadustega ja üsna kaloririkas, sisaldab rohkesti vitamiine, mineraal- ja kiudaineid.
Tehnilise kultuurina annab kartul väga mitmekülgselt kasutatavat toorainet.
Söödaratsioonis on kartul üks väärtuslikumaid ja kõrge kontsentratsiooniga mahlakaid söötasid.

Milline kliima sobib kartulikasvatuseks?

Kartul on kultuur, mida saab kasvatada mitmesugustes kliima ja mullastikutingimustes. Kartuli nõudeid soojuse, valguse ja niiskuse suhtes rahuldavad kõige paremini parasvöötme tingimused. Soojuse suhtes on kartuli nõuded mõõdukad. Sobivad temperatuurid on vahemikus 15-20 kraadi C. Kartuli veetarve on kõige suurem õiepungade moodustamisest täisõitsemiseni ja ka mugulate hoogsa kasvu ajal. Teisalt on kartul mugulate hoogsa kasvu ajal ka kõige tundlikum mulla liigniiskuse suhtes, mille tagajärjel mugulad jäävad väikeseks ja nakatuvad hõlpsasti lehemädanikku.

Kas Lokossa, Muhu või Jicin on kartulikasvatuseks sobiv koht?

Kasuta 2000.a. andmed temperatuuri ja vihma kohta kolmes GLOBEi vaatluskohas: Muhu, Lokossa ja Jicin. Need andmed leiad GLOBEi andmebaasist. Salvesta need failid oma kausta. Kasuta mõnd tabeltöötlusprogrammi andmete analüüsiks ja otsusta, kas need kohad on kartulikasvatuseks sobivad.

Töö käik

  1. Leia GLOBE andmebaasist 2000.a. andmed temperatuuri ja sademete kohta kolmes erinevas mõõtmiskohas (Lokossa, Jicin, Muhu)
  2. Konverteeri andmed tabeltöötlusprogrammile sobivaks.
  3. Sisesta Month funktsioon.
  4. Moodusta liigendtabel, mis näitab kuu keskmist temperatuuri ja kogu vihma hulka kuus.
  5. Moodusta liigendtabeli alusel liitdiagramm (joon-tulp 2 teljel).
  6. Analüüsi saadud tabelit ja diagrammi. Tee järeldused ja kontrolli neid.
  7. Otsi GLOBEi andmebaasist veel sobivaid kohti kartulikasvatuseks.