KLIIMA & LOODUSVÖÖNDID
  
Mandriline ja mereline kliima

Kas me võime väita, et temperatuuride ja sademete keskmised väärtused on samal laiuskraadil kõikjal maailmas ühesugused?








Kasutades GLOBE'i andmebaasi ressursse, on võimalik koostada ja uurida eri maailma piirkondade teemakaarte.

Maakera eri piirkondade kliima varieerub suuresti. Temperatuuri erinevused on tingitud: asukoha kõrgusest merepinnast, geograafilisest laiusest, maismaa ja veekogude jaotusest, õhu liikumisest, pilvedest ja merehoovustest ning paljudest muudest geograafilistest ja astronoomilistest teguritest.

Üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab koha õhutemperatuuri on geograafiline laius. Aastaaegade vaheldumine ja teiste kliima tunnusjoonte keskmiste väärtuste kujunemine sõltub laiuskraadidest. Inimesed, kes uurivad meie planeedi kliimat on avastanud, et õhutemperatuuri ja sademete hulkade keskmised väärtused erinevad samal laiuskraadil.



Miks?



Mandrite suurus mõjutab nii õhutemperatuuri väärtusi kui ka niiskuse hulka sisemaal. Mida suurem on manner, seda märgatavam on mõju. Sisemaal kujuneb tavaliselt mandriline kliima. Rannikuäärsetel aladel kujuneb aga mereline kliima. Võrreldes mandrilise kliimaga, on mereline kliima pehmem (õhutemperatuuride erinevused on aasta jooksul väiksemad kui sisemaal). Veekogude lähedus avaldab mõju kliimale.

Mandrilise ja merelise kliima iseloomustamiseks on otstarbekas vaadelda klimaatilisi tingimusi samadel laiuskraadidel.

GLOBE'i server pakub rohkesti võimalusi soovitud teemakaartide koostamiseks. Kaardi koostamiseks järgi järgmist juhendit: Kuidas koostada erinevaid kaarte?



Taustainfo
Klimaatilised tingimused samal laiuskraadil

Miks on suvel päikesepaistelise ilmaga maapind kuumem kui merevesi?


Miks on samal laiuskraadil asuvate piirkondade keskmised sademete hulkade väärtused erinevad ?

Mandrilist kliimat iseloomustavad tähelepanuväärsed ööpäevased ja aastaringsed õhutemperatuuri kõikumised. Maad ümbritseb atmosfäär. Päikesekiirgus, mis jõuab Maa atmosfääri, neeldub osaliselt osaliselt ka pinnases. Neeldunud päikesekiirgus peegeldub tagasi atmosfääri ning maismaa ja veekogude kohal asuv õhk soojeneb. Võrreldes maailmamerega, neeldub päikesekiirgus ainult maapinna pindmises õhukeses kihis. Veekogudes jõuab päikesekiirgus aga ka sügavamasse kihtidesse. Selleks, et mere kohal asuv õhk saavutaks sama temperatuurini, mis maismaa kohal asuv õhk, peab meri neelama palju enam päikesekiirgust kui maismaa.. Maapind soojeneb kiiresti ja jahtub kiiresti ning kaotab soojust ka palju kiiremini, kui teeb seda meri.

Vesi katab ligikaudu kolmveerandi maakera pinnast. Nii nagu ringleb õhk atmosfääris, nii liigub ja ringleb pidevalt vesi ka ookeanides. Seetõttu mängib vesi tähtsat rolli soojuse ülekandes ekvaatori piirkonnast suurematele laiuskraadidele. Seega toimub soojuse ümberjaotamine Maal nii hoovuste kui ka veeringe kaasabil. Ekvaatori piirkonnast liiguvad soojad hoovused ning soe ja niiske õhk pooluste suunas ning külmad hoovused ja jahedam õhk poolustelt ekvaatori suunas.

Sooja hoovuse kohal liikuv õhk soojeneb ja haarab kaasa rohkesti niiskust. Kui sellised tuuled jõuavad maismaa kohale, toovad nad kaasa sademeid. Seega iseloomustavad merelist kliimat üldiselt väikesed ööpäevased ja aastaringsed temperatuuri kõikumised ning rikkalikud sademed. Rohkesti sajab nii mägistel saartel kui ka tuulepealsetel rannikuäärsetel nõlvadel ja mägismaadel. Kogu aasta vältel kõigub rannikuäärsete alade õhutemperatuur tunduvalt vähem kui sisemaal.

Erinevusi merelises kliimas võib täheldada isegi piki sama kontinendi erinevaid rannikuid. Näiteks, Põhja - Ameerika lääne- (Vaikne ookean) ja idarannikul (Atlandi ookean) domineerivad erinevad tuuled ning soojad ja külmad hoovused. See tingibki merelise kliima ilmaelementide keskmiste väärtuste erinevused kontinendi lääne- ja idarannikul.

Merelist kliimat iseloomustab kõrge õhuniiskus ning suhteliselt tagasihoidlik ööpäevaste ja aastaringsete õhutemperatuuride kõikumised.