KLIIMA & LOODUSVÖÖNDID
  
Maakera loodusvööndid

Miks on maakeral piirkondi, kus kasvavad suured metsad?



Miks on rohtlates hea põlluharimisega tegeleda?



Miks kutsutakse savanne loomade "paradiisiks"?



Miks vihmametsad mõjutavad meie planeedi kliimat?

Seda õppematerjali kasutades on Sul võimalik teha järgmist:

    Õppida tundma loodusvööndeid kirjelduste, kaardi ja piltide järgi
    Uurida kliimadiagramme vastavates loodusvööndites
    Kogutud andmete järgi määrata loodusvööndeid
    Määrata GLOBE koole loodusvöönditesse

Sa oled kindlasti kuulnud, et Maa ekvaatorilähedastel aladel on soe kliima aastaringselt ja polaaraladel valitseb karm pakane. Miks see on nii?

Kliimat kujundavad erinevad tegurid, kuid kõige tähtsamateks on päikesekiirguse hulk ja Maa aluspinna erinevused. Päikeselt saabuv kiirgus soojendab maismaad ja vett, need omakorda õhku ja see panebki õhu liikuma juba suurtel aladel. Niiviisi kujunevad välja suured ja ulatuslikud kliimasüsteemid, mida kutsutakse kliimavöötmeteks. Lisaks sellele mõjutab kliimat veel koha kõrgus merepinnast, merede lähedus, pinnamood jne. Eri kliimas kujunevad erisugused mullad, mis mõjutavad omakorda erineva taimestiku ja loomastiku kujunemist. Loodusvööndid on kliimavöötmetest väiksemad ja neid eristatakse peamiselt taimkatte järgi. Üleminekud ühelt loodusvööndilt teisele on sujuvad ja üleminekualal esinevad mõlemale loodusvööndile iseloomulikke tunnuseid.

Põhilised loodusvööndid on:

  1. jää- ja külmakõrbed
  2. tundrad ja metsatundrad
  3. parasvöötme metsad (okas-, sega- ja lehtmetsad)
  4. parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad
  5. poolkõrbed ja kõrbed
  6. vahemerelised alad
  7. niisked lähistroopilised metsad
  8. savannid
  9. niisked lähisekvatoriaalsed metsad (mussoonmetsad)
  10. ekvatoriaalsed vihmametsad
  11. kõrgusvööndilisus mäestikualadel