AASTAAJAD
  
Kliimamuutuste mõju loodusele

TIEL Hollandis, mis on kuulus oma lõputute viljapuuaedade poolest, teeb igal aastal läbi muutumise. Kõik õied on puhkenud ja loodus on valgem kui kunagi varem. Seda põhjustab pirnipuude varajane õitsemine. "Esimest korda väga ammustest aegadest alates õitsevad pirnipuud enne kirsse", ütleb Rini Verbeek, Fruitmasters`i toodete ja välitööde juhendaja. "Pirnid õitsevad vähemalt kolm nädalat varem kui tavaliselt."

Fenoloogia

Kas oled tähele pannud, et sinu lähiümbruse puudel tärkavad lehed erinevatel aastatel eri aegadel?

Seda põhjustavad aastast aastasse toimuvad ilmamuutused. Temperatuur, niiskus ja päikesepaiste mõjutavad lehtede tärkamist; päikese aastane tsükkel on peaaegu muutumatu, niisiis on aastast-aastasse toimuvad muudatused tingitud temperatuurist ja niiskusest. Sooja kuiva kliimaga aladel sõltuvad kasvuhooajad niiskuse olemasolust ja algavad siis, kui saabub vihmahooaeg. Külma niiske kliimaga aladel määrab kasvuhooaja temperatuur ja seetõttu algab see kevadel ja kestab sügiseni.

Fenoloogia on teadusharu, mis uurib perioodiliste kliimamuutuste mõju elusorganismidele. Sündmused, mida nimetatakse faasideks või fenofaasideks, on näiteks esimese õidepuhkemise kuupäev, võrsumine, esimese lehe avanemine, esimene linnuränne, putukate ilmumine, lõhe kudemine jne. Kuigi need sündmused toimuvad igal aastal umbkaudu samal ajal, varieerub nende täpne toimumise aeg aastast aastasse. Seda aastast-aastasse toimuvat varieerumist nimetatakse aastatevaheliseks varieeruvuseks. Fenofaaside õige ajastamine on bioloogilistes süsteemides ja protsessides väga suure tähtsusega, sest see mõjutab tegureid nagu näiteks kasvuhooaja kestvus, külmakahjustused, kahjurite ja haiguste ilmnemine, veeringe, toitainete varud, süsiniku eraldumine ja toidu kättesaadavus. Fenoloogia pika aja jooksul kogutud materjalid on tõestanud kliimamuutuste mõju elusloodusele.

Soojem ja soojem

Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine, mis põhineb vähemalt 30 aasta uuringutulemustel. Kuna aastaaegadele omased ilmastiku tingimused on pikemas perspektiivis sarnased, siis võime ennustada mõningase täpsusega, millal teatud muutused looduses erinevates kohtades aset leiavad. Viimastel aastakümnetel on aga need muutused looduses nihkunud ja selle põhjuseks on olnud meie muutuv kliima. Temperatuur Maal on viimase kahekümne aasta jooksul järsult tõusnud, nagu on näha ka allpool olevalt jooniselt.

Joonis 1: Globaalne temperatuuri tõus eelmisel sajandil.

Teadlastele saab üha selgemaks, et looduse reageerimine kliimamuutustele on märgatav. Paljud taimed õitsevad varem, liblikad ja rändlinnud saabuvad varem, sest kevad on juba alanud. Temperatuur on tähtsaim tegur, mis määrab pungade puhkemist. Soe talv ja varajane kevad toovad kaasa varajase pungumise ja taimede õidepuhkemise. Mõned teadlased on uurinud satelliitidelt saadud andmeid, mis näitavad, millal taimed muutuvad roheliseks. Need uuringud katavad peaaegu terve maakera pindala mitmete aastate jooksul. Üldiselt muutuvad paljud taimed roheliseks nädal aega varem kui see toimus 50 aastat tagasi. Niisiis on talv nädala võrra lühenenud, samal ajal kui kevad on nädala võrra pikenenud.

Lisaks sellele ennustatakse ökosüsteemide mudelitele toetudes, et järgneva 50 aasta jooksul kasvuhooaja pikkus Euroopas kas lüheneb 3 kuu võrra (Lõuna-Euroopas) või pikeneb kuni 3 kuu võrra (Kesk-Euroopa). Kas need hüpoteesid peavad paika? Nende hüpoteeside kontrollimisel on tähtis roll erinevate taimede kohta kogutud andmetel, mis pärinevad regioonidest, kus muutused on ilmnenud ja regioonidest, kus neid pole täheldatud.

Joonis 2 näitab 2001 ja 2002 aasta esimese nelja kuu temperatuuri tõusu Hollandis.

Joonis 2: Keskmise temperatuuri tõus De Biltis (Royal Dutch Meteorological Institute, Holland) jaanuaris, veebruaris, märtsis ja aprillis. Pikaajaline keskmine on 30 aasta keskmine temperatuur.

Kas temperatuuri tõus on tõesti halb?

Globaalse soojenemise tagajärjed
Kui Maa keskmine temperatuur tõuseb isegi vaid mõne kraadi võrra, siis toob see endaga kaasa laiaulatuslikke ja paljudel juhtudel ettearvamatuid tagajärgi. Need muutused mõjutavad kõigi eelduste kohaselt kõiki eluvorme Maal. Üks kliimamuutuse võimalikke tagajärgi on karmide ilmaolude esinemise sagedus, sh kuumalainete ja põudade esinemine suvel. Merepinna tõus, mida põhjustavad põhja- ja lõunapoolustel sulavad tohutud jääväljad, ähvardab mereäärseid linnu ja asulaid üle kogu maailma. Üheks kõige drastilisemaks võimaluseks on nii kiire globaalne soojenemine, et paljud looma- ja taimeliigid ei suuda kohaneda. Allikas: Plantwatch Teachers Guide


Euroopa looduslikud ökosüsteemid on üldiselt killustatud ja häiritud, mis muudab nad kliimamuutustele väga vastuvõtlikuks. Suurem osa Euroopast on sellel sajandil kogenud temperatuuri tõusu, mis on suurem kui ülemaailmne keskmine ning sademete hulk on üldiselt suurenenud põhjapoolsetel ja vähenenud lõunapoolsetel aladel. Soojenemine on selgelt märgatav mägistel aladel tänu Alpides taanduvale jääliustikule. Taime- ja loomaliigid reageerivad muutustele samuti märgatavalt, liikudes põhjapoolsematele aladele ning muutes oma tegutsemisperioodi nii, et see kattuks varasema kevadega. Euroopa maastiku killustunud loomus võib aga vähem kohanemisvõimelistele liikidele kohanemise kliima soojenemisega raskeks muuta.

Muutus kliimas mõjutab märgatavalt loodust:

  1. Kasvuhooaeg
    Kasvuhooaeg pikeneb: kevad saabub varem ja sügis kestab kauem.
  2. Külmakahjustused
    Külmakahjustuste võimalus kevadel kasvab. Jäised öökülmad mõjuvad varastele võrsuvatele ja õitsevatele taimedele laastavalt. Juba praegu on paljud viljapuusaagid külmakahjustuste tõttu kannatanud.
  3. Haiguspuhangud
    Soojemad suved meelitavad putukad soojadest lõunamaadest põhjapoole. Soojemad talved võimaldavad üha rohkematel putukatel järgmise kevadeni vastu pidada. Mõlemad tegurid toovad kaasa putukate kasvava arvukuse, mis võivad kaasa tuua tõelised putukate invasioonid.
  4. Liikidevahelised suhted
    Liikidevahelised suhted võivad tõsiselt häiruda, mis võib viia osade liikide arvukuse olulise vähenemiseni või isegi hääbumiseni. Näiteks õistaimed võivad hakata kevadeti varem õitsema ja võivad õitsemise lõpetada enne, kui putukad on neid tolmeldanud. Õistaimedele on tolmeldamist vaja paljunemiseks ja putukad vajavad õietolmu toitumiseks.
  5. Süsiniku (CO2) tarbimine
    Süsiniku tarbimine võib pikeneva kasvuhooaja tõttu samuti muutuda.
  6. Tervishoid
    Samuti võivad muudatused "looduse kalendris" suuresti mõjutada meie tervist. Mõnede taimede kasvuaja algus ja lõpp määravad ära heinanohu hooaja alguse ja lõppemise. See mõjutab umbes veerandit Euroopa inimestest.
Ülesanne: kirjuta ettekanne kliimamuutuste mõjust loodusele
  1. Loe juhiseid ja nõuandeid
  2. Vaata jooniseid ja viiteid, mis aitavad sul määratleda oma uurimisprobleemi ja/või uurida, kas saad leida infot, mis aitaks sul uurimisprobleemi lahendada.
  3. Nõuannete saamiseks vajuta siia.