KLIIMA & LOODUSVÖÖNDID
  
Kas kõikjal kasvavad samad puuliigid?


Hariliku tamme ja kivitamme levilad
Iga (looma-, taime-, putuka-) liik esineb teatud kindlal territooriumil kus ta elab ja kus me teda võime leida. See on liigi levila ehk areaal. Kui me räägime liigi levilast, siis me mõtleme selle all looduslikku levilat See on piirkond, kus keskkonnatingimused vastavad liigi eluvajadustele. Kui elutingimused muutuvad niivõrd, et nad pole liigile eluks sobivad, ei suuda liik elus püsida, paljuneda ja konkureerida teiste liikidega. Seetõttu võime öelda, et levila piirid

Haugi levila Euroopas
on määratud elutingimustega.

Liigi levila võib kaardil kujutatuna erinev välja näha. Kui ta kujutab endast suuremat või väiksemat laiku, räägime

Hundi levila Euroopas
pidevast levilast. Mõnedel juhtudel koosneb levila eraldiasetsevatest laikudest - siis nimetame seda katkendlik levila. Selle põhjuseks võivad olla mitmed tegurid, nagu inimese tegevuse tõttu muutunud keskkond, ajaloolised või geoloogilised tingimused (näiteks on algselt lai levila jaotatud väiksemateks osadeks Jääaja liustike poolt), või on tekkinud barjäärid (looduslikud või inimese poolt loodud) ja liigid ei suuda neid ületada.

Kas me saame vabalt eeldada, et liiki võib leida igal pool tema kaardil näidatud levila piirides? Ilmselt ei hakka me otsima suuri tammepuid liivaluidetelt või turbarabast. Iga liik asustab oma levila piirides temale sobivaid elupaiku, milles tingimused ei ületa liigi ökoloogilist amplituudi. Haruldaste liikide probleem ongi enamasti see, et neil on raske leida sobivaid elupaiku.

Mis Sa arvad?

  1. Kas liigid saavad muuta oma levilat? Mis tegurid mõjutavad seda?
  2. Kas tamme saab leida kõikjal tema levila piirides? Mis tegurid kujundavad seda jaotust?
  3. Mis osa on inimesel liikide levila muutumisel? Kas Sa tead liike, mis on inimese poolt viidud ühelt maalt teisele õnnetu juhuse tõttu või kindla eesmärgiga? Kas Sa tead nende liikide mõjust kohalikule taimestikule ja loomastikule?
  4. Mida Sa tead liikide levilate kokkutõmbumisest sobivate elupaikade kadumise tõttu, kui nad on laastatud või hävinud inimtegevusega?


Väga tähtis osa organismide geograafilises levikus on kliimal. See on üks abiootilistest keskkonnateguritest. Kliimaelemendid, nagu temperatuur, sademed, niiskus, päikesekiirguse hulk ja intensiivsus määravad ära selle, mis liigid selles paigas elavad. Taimede jaoks on väga tähtsad ka teised abiootilised tegurid - näiteks aluspind ehk pinnas (mullatüüp, mulla viljakus ja niiskus).

Biootilised tegurid taimeriigis sisaldavad näiteks liikidevahelist konkurentsi valguse, vee ja pinnase toitainete pärast. Loomariigis toimub konkurents toidu, aga ka varje- ja pesitsuspaikade pärast. Tähtsad biootilised tegurid on ka kiskjate ja haiguste ohud jne. Siit ilmneb, et keskkonnategurid ei mõju eraldi vaid üheskoos. Enamasti vaatlemegi organismide elupaiga kirjelduses paljude tegurite koosmõju.

Loe Internetist veel tamme kohta eestikeelseid materjale. Üks viide: http://sunsite.ee/taimed/.


Tamm
Meie töö eesmärgiks on tundma õppida tamme perekonda kuuluvaid puuliike, kirjeldada, millised neist kasvavad Euroopas ja leida meil kasvav tammeliik.

Teeme seda!











Vajalikud materjalid

  • Liikide kirjeldused
  • Taimenäidised õpetaja või õpilase poolt (nt. puulehed)
  • Juurdepääs Internetti
  • Lisaks kirjandust


Töö käik

I osa

  1. Kasutades puude liigikirjeldusi, määra puuliigid õpetaja või Sinu toodud puulehtede (või teiste puu osade) põhjal.
  2. Vali teiste hulgast välja tamme lehed.
  3. Kirjuta oma töölehele hariliku tamme eestikeelne ja ladinakeelne liiginimetus (edasises töös vajad Sa ladinakeelset nimetust).

Kui töö toimub rühmas, saab jagada töö II ja III osade tööülesanded kõikide vahel. Töölehele kogutud andmete ja informatsiooni põhjal saab rühmaga ühiselt andmeid töödelda ja valmistada ettekanne oma liigi kohta ning kanda see ette tervele klassile.

II osa

  1. Sisene GLOBE leheküljele
  2. Vali "Enter the GLOBE Site" link, siis vali "Data Access" link (ilmub kasutatavate andmete nimekiri);
  3. Nimekirjast vali "Land Cover/Biology";
  4. Täida tühjad lahtrid "Start date" ja "End date", mis Sa leiad otse nimekirja alt; vali periood, mida Sa tahad uurida (esimese ja viimase mõõtmise kuupäevad on toodud pealkirja "Land Cover/Biology" järel) või vali õpetaja poolt soovitatud ajavahemik;
  5. Klõpsa nuppu "More Options" ja vali sealt "Display only rows that contain ALL of the requested information";
  6. Klõpsa nuppu "get the data now" lehekülje allservas (ilmub tabel andmetega);
  7. Tabeli all on nimekiri koolidest, kus need mõõtmised on tehtud. Vali nende hulgast Euroopa koolid. Kui Sa ei tea riikide nimetuste lühendeid, kasuta maanteeatlast või küsi klassikaaslastelt nõu.
  8. Andmete tabelist vali (märkides tabeli all olevas legendis) andmed, mis iseloomustavad ja kirjeldavad uuritavat ala: geograafilised koordinaadid (pikkus, laius), linn (riik), dominant genera - dominantsed perekonnad - ja species - liigid (DGN- dominant genus - dominantne perekond, DSP-dominant species - dominantsed liigid) ja co-dominant genera - kaasdominantsed perekonnad ja species - liigid (CDGN-co-dominant genus, CDSP-co-dominant species);
  9. Veel kord klõpsa nuppu "get the data now". Ilmub uus tabel, mis sisaldab ainult eelmises punktis valitud andmeid (neid võib salvestada kettale või vaadata brauseri abil);
  10. Leia tabelis hariliku tamme Quercus robur vaatlused tulpades DGN (genus) ja DSP (species), mis kirjeldavad dominantseid liike, samuti tulpades, mis on tähistatud CDGN (genus) ja CDSP (species) ja mis kirjeldavad kaasdominantseid liike.
  11. Märgi kaardile vaatluspunktid, kus harilikku tamme Quercus robur oli märgitud dominantse või kaasdominantse liigina;
  12. Kui võimalik, ühenda kaardil tamme esinemispiirkonna kõige välimised punktid.
  13. Sa said hariliku tamme leviku kaardi.
  14. Mida Sa võid öelda hariliku tamme levila kohta? Kas see langeb kokku kirjanduses toodud liigi levilaga?

III osa

  1. Vaata lisainformatsiooni omavalitud tamme liigi kohta ja vasta töölehe küsimustele.
  2. Milliseid tammeliike on toodud inimeste poolt mujalt sisse?
  3. Kuidas nimetatakse metsakooslust, kus tamm on domineeriv liik? Koosta selle lühike kirjeldus. Kas selliseid kooslusi leidub Sinu kooli või kodu lähedal?
  4. Kogutud materjalide põhjal valmista ettekanne.
Veebileheküljed: